Ma olen pärit mitte kristlikust perest. Esimene kokkupuude kristlastega oli 2015 aasta English Camp’is. Mitmed sellest laagrist olid Terminali noortekalt. Mulle väga meeldis nende inimeste keskel olla, seega hakkasin käima reedeti Terminalis. Ma tundsin alati, et olen oodatud ning et mind väärtustatakse seal. Terminal oli mu lemmikkoht, kus reedeti olla. Sellel hetkel ma küll ei uskunud Jumalat, vaid pigem new age’i, kuna mu ema tegeles sellega ning kodus olid meil ka igasugused kivid ja pendlid. Siiski mind puudutasid lood, mida mu kristlasest sõbrad jagasid Jumala kohta. Pidevalt rääkisid nad: “Ma ei kujutaks elu ilma Jumalata ette.” Need lood tekitasid minus usu Jumala vastu. Mäletan veel hästi kuidas ühel Terminali filmiõhtul helistasin emale ja ütlesin: “Tead, ma arvan, et ma usun Jumalasse.” Ma ei teinud päästepalvet, aga ma hakkasin järjest enam uskuma temasse. Nii ma siis hakkasin elama kaksikelu, kodus uskusin ma new age’i ja kristlaste keskel Jumalat. Ma käisin Terminalis kokku kuskil kaks aastat, kuni ma otsustasin päriselt Jumala enda ellu vastu võtta. Selle lükke andis mulle reaalne kogemus Jumalaga, nimelt ma istusin 2017 aasta talvel kodus diivanil ning järsku kogesin, kuidas Jumal on mu näo ees. Ma hakkasin nutma, sest kogesin kui suur ja reaalne Ta on. Sellest ajast saati pole ma kunagi Jumala olemasolu kahelnud ning võin nüüd ise ka öelda, et ma ei kujutaks elu ilma Jumalata ette!